VIIS AASTAT ABISTAJA ROLLIS
Ene Päll
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna juhataja
Riikliku ohvriabisüsteemi loomisest möödunud viis aastat on just paras aeg, et teha esimesi kokkuvõtteid ning järeldusi süsteemi vajalikkusest ja töövõimest.
Eestis on täna ametis 26 ohvriabitöötajat - väiksemates maakondades üks ja suuremates rohkem. Sotsiaalkindlustusameti ja Politseiameti koostöökokkuleppe kohaselt asuvad ohvriabitöötajad peamiselt politseijaoskondades. Selline asukoha valik on ennast õigustanud.
Tänaseks pea viie aasta jooksul on abi saamiseks ohvriabitöötajate poole pöördunud kokku 17531 isikut, mis teeb keskmiselt 117 juhtumit ühe ohvriabitöötaja kohta aastas. Võib tunduda, et seda pole palju, kuid kui arvestada, et enamik juhtudest ei piirdu ühe kohtumisega, vaid vajab kuudepikkust järjepidevat tööd, siis polegi seda nii vähe.
Esimestel tööaastatel sattus ohvriabitöötajate vastuvõtule palju selliseid kliente, kes olid oma probleemiga aastaid käinud mööda kõikvõimalikke ametiasutusi. Ohvriabitöötajates leidsid nad uue ametniku, kellele oma probleemist rääkida lootuses, et kümneid aastaid tagasi toimunud ülekohus leiab nüüd lahenduse. Aasta-aastalt on selliseid pöördumisi vähemaks jäänud. Küll aga on kasvanud perevägivalla ohvrite arv, isikuvastaste kuritegude ohvrite arv (nt vägistamise ohvrid), nende pöördujate arv,
kelle lähedased on tapetud, autoõnnetuses hukkunud, enesetapu sooritanud. Kahel viimasel aastal on ohvriabisse pöördunud palju võlgadesse sattunud isikuid,
masendusse langenud töötuid. Sageli pöörduvad ka isad, kellele tehakse takistusi lahuselavate lastega suhtlemisel. Kõik pöördumiste põhjused on väga isiklikud ja näitavad seda, et ohvriabitöötajaid usaldatakse.
Inimeste pidev teavitamine on ajapikku tulemusi andnud ja seetõttu leitakse tee ohvriabitöötaja juurde kiiremini kui varem. Ei saa ka alahinnata politseiametnike panust ohvrite informeerimisel teenuse olemasolust.
Mis on siis see, mis ohvrit tegelikult aitab?
Ohvriabitöötaja püüab igati aidata säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Ohvriks langemine mõjutab inimesi nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka majanduslikult. Seega, mida kiiremini ohver abistajani jõuab, seda valutumalt saab ta hakkama oma probleemiga.
Ohvriabiteenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel. Tähtis on kõik: ohvri ärakuulamine, emotsionaalse toe pakkumine ja esmane nõustamine, ohvri probleemide määratlemine ja vajaduste hindamine, eesmärkide püstitamine ja tegevuste planeerimine.
Ohvriabitöötajad aitavad ka asjaajamisel ja dokumentide vormistamisel (nt hagiavalduste koostamisel, määruskaebuste koostamisel, töövaidluskomisjonile avalduste koostamisel, riikliku õigusabi taotlemisel). Juhtumikorralduse põhimõtet kasutades tagatakse ohvrile vajalike teenuste pakkumine või nendele suunamine ühest kohast - ohvriabitöötaja kaudu.
Liigutav on näha, kui inimesed pärast pikki vintsutusi on saanud tagasi enesekindluse ja tunnevad oma elumuutustest rõõmu. Järelikult – teeme vajalikku tööd.
22. detsember 2009
Ohvriabikeskuste asukohad ja kontaktandmed Ida-Virumaal:
|
