PÜSSI LINNA SÜMBOOLIKA    23 / 07 / 2004

Linna vapp kujutab kuldsel põhjal metsa, milles on seiskunud saehambad, hõbedased lained sümboliseerivad puidu parvetamist jõel.

Linna lipp värvidest sümboliseerib:
roheline - metsa, rohelust;
kollane - alevi rikkuse alust - puitu;
sinine - jõge, vett, seost Eesti lipuga.

PÜSSI AJALUGU    23 / 07 / 2004

Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472 a. (Püssz).
Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala. Püssi alevile pandi alus 1869 a. alustatud Tallinn - Sankt-Peterburgi raudtee ehitusega. Vähem kui 2 aastaga valmis 4. klassi jaam (hävis 1944 a. sõjas). Asula aga hakkas raudteejaama juurde tekkima 1920 a.-il.

Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).

Praeguse linna territooriumil töötasid ka kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad, elektrijaam. Viimane ehitati siia 1930 a.-te lõpus. Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni.

1926 a. valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (käesoleval ajal Lüganuse Keskkool). Püssi sai aleviks 1954 a. ja linnaks 1993 a.